VEE SAASTUMINE JA PEAMISED SAASTEALLIKAD
Vee kaitsmine on küsimus, mida keegi enam küsimärgi alla ei tihka seada. Eriti just mageveevarud on midagi, mida tuleks igal riigil ning kitsamalt mõeldes ka igal kogukonnal ja igal indiviidil kaitsta. Enne kui rääkida sellest, kuidas seda saavutada, on oluline selgeks teha see, mis on peamiseks ohuks vee saastumisel.
Mis on vee saastumine?
Vee saastumise all mõistetakse olukorda, kus vett ei saa enam kasutada mõneks soovitud otstarbeks. See tähendab, et kui vesi on joogiveena tarbimiseks liiga saastunud, ei pruugi see tähendada, et vett ei võiks tarbeveena kasutada.
Vesi võib saastuda looduslikel põhjustel – vetikate vohamine, loomakorjuse väiksesse veekogusse sattumine ja sinna jäämine, ülemäärane pinnastiku liikumine jne. Loodusliku saastumisena võidakse joogivee puhul näha ka seda, kui vees on liiga suur rauasisaldus või liiga suur fluorisisaldus. Suurem roll on aga neil saasteallikatel, mis on üht- või teistpidi seotud inimtegevusega.
Vastutus lasub inimtegevusel
Eestis võib välja tuua viis peamist saasteallikat. Suur probleem on muidugi punktallikatest (reostusallikas, millel on kindel asukoht nagu näiteks kemikaalide ladu, heitveeväljalase jm) reovee ja ka sademevee kogumine, selle puhastamine ning veeheide.
Teiseks murekohaks on reoainete vesikeskkonda sattumine. Olenevalt piirkonnast on probleemiks ka põllumajanduslikust tegevusest tulenev saaste ning eriti piirkondades, kus põllumaad väetatakse. Väetamise tõttu võivad pinnasesse imbuda mürgised kemikaalid ja sealt omakorda võivad need jõuda pealmistesse põhjaveekihtidesse. Selle vältimiseks on Eesti võtnud vastu küllaltki ranged nõuded ning olenevalt piirkonnast võivad need veelgi karmimad olla.
Kõige rohkem jõuab inimeste teadvusesse vee saastumine siis, kui toimub mõni õnnetusjuhtum veetranspordiga. Õlikihiga kaetud ja lennuvõimetuks muutunud lindude puhastamine jõuab tavainimese teadvusesse lihtsamini kui põhjavee reostus, mis kuidagi silma alla ei satu.
Saasteallikad võivad ajas muutuda. On allikaid, mida õpitakse paremini kontrollima ja on saasteallikaid, mis võivad alles tulevikus probleeme tekitada. Üheks selleks on näiteks ravimijääkide veeringlusesse sattumine.
MIS ON BIODIISEL? MÜÜK JA HIND EESTIS
Kütusest rääkides mõeldakse reeglina bensiini või diislit. Turule on jõudnud aga ka biodiisel või täpsema terminiga biodiiselkütus. Tavalisest diiselkütusest eristab biodiislit see, et seda valmistatakse taastuvatest looduslikest allikastest pärit õlist nagu näiteks loomsest õlist või taimsest õlist. Biodiisel ei tähenda seda, et tegu oleks puhtalt biokütusega, vaid enamjaolt on tegu kombinatsiooniga fossiilsest diislikütusest ning biokütusest.
Kokkuhoid igas mõttes
Võrreldes teiste kütustega on biodiisel ka väga heade määrimisomadustega, aidates vähendada mootori ning ka kogu küttesüsteemi kulumist. Lisaks sellele töötab biodiislit kasutav mootor reeglina vaiksemalt. Nagu eespool selgitatud, siis biodiisel ei tähenda puhtalt biokütust, kuid ka fossiilsele kütusele 5-10% biokütuse lisamine annab juba märkimisväärse efekti.
Baseerudes taimsel ja loomsel algmaterjalil, on biodiisel tunduvalt keskkonnasõbralikum lahendus. Esiteks aitab biodiisli kasutamine säästa taastumatuid loodusvarasid ning vältida ka nende loodusvarade kaevandamisel tekkivaid kahjustusi. Teiseks on oluliseks mõjutaks see, et CO² ringlus on biodiisli kasutamisel tasakaalus.
Natuke hirmutavalt võib mõjuda see, et hinna poolest võib biodiisel olla mõne sendi võrra kallim, ent meeles tasub pidada seda, et suures plaanis tasub see mootori ja ka looduse säästmise võrra ära.
Biokütus kui turu normaalsus
Kuna erinevad biokütused on nõudlikumad, kui tavakütused, peavad tanklad arvestama ka rangema kvaliteedikontrolliga ja uute probleemidega, mis võivad selgitada ka biokütuse Eesti turule aeglast sisenemist. Esimesena tõi biokütuse Eesti turule Neste, kes tegi seda 2017. aasta aprillis aga alates 01.05.2018 peavad aga kõik Eesti kütusemüüjad pakkuma kütust, mis sisaldaksid biokomponenti ning seda vähemalt 3.1% energiamahu ulatuses. See tähendab, et praegu on biodiisel saadaval kõikides tanklates.
Tuleviku vaadates tasub veel mainida, et biokütusekohustus suureneb järk-järgult ning sellega peavad ka kõik Eesti kütusemüüjad sammu pidama. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi järgi peab biolisandi sisaldus maanteetranspordis kasutatavates kütustes 2020. aastaks olema vähemalt 10 protsenti.
KAS JÄTATE KODUST LAHKUDES TULED PÕLEMA?
Tõenäoliselt mitte, sest elektrivalgustus hakkab silma ja selleks kuluv energia on täpselt mõõdetav. Korterite ventileerimisele kuluv energia ei ole aga kohe nähtav. Ometi maksab korteriomanik nii valgustusele kui õhuvahetusele kuluva energia kinni. Õhuvahetust ei saa nii lihtsalt mõõta, maksmine toimub koos korteri küttega ning korteriomanik ei taju õhuvahetuse maksumust.
Kui küttekulude jaotamiseks elamus kasutatakse suhteliselt ebatäpset individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi (IKAS) on kaudne side korteri õhuvahetuse suuruse ja küttearvete vahel olemas.
Aastaid tagasi oli ventilatsiooni projekteerimise aluseks kõigile elamutele ühised normid milles oli määratud eluruumides vajalik värske õhu kogus, samuti WCdest, vannitubadest ja köökidest väljatõmmatav õhukogus.
Praegu kehtiva uued standardid. Ruumide õhuvahetust reguleerib sisekliima standard EVS-EN 15 251:2007. Selles on kolm klassi. 1. klassi nõuded on kõige rangemad, 3. klassi omad kõige leebemad.
Tegelik õhuvahetus kortermajas sõltub oluliselt selle ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tööst. Majades kus toimub nn loomulik ventilatsioon, on selle tõhusus seotud elamu kõrgusega. Mida kõrgem hoone, seda parem on õhuvahetus. Seda just alumistel korrustel.
a TTÜ poolt teostatud uuringu kohaselt oli õhuvahetuskordarvud magamistubades 4 – 25 !!! korda väiksemad 2. klassile ettenähtust. Sama uuring näitas, et puuduliku ventilatsiooni tõttu oli siseõhu suhteline niiskus mõnedes korterites ja süsihappegaasi (CO2) tase enamikus korterites suurem kui madalamale klassile ette nähtud. Olemasolevate elamute alaventileerimist kinnitavad ka teostatud energiaauditid. Elamu soojusbilansist lähtudes on elamute tegelik keskmine õhuvahetus vaid 20-25% madalamale klassile ettenähtust.
Praegu rakendatakse KredExi toetusrahade abil kortermajades soojussäästumeetmeid. 35% toetuse saamiseks on üldjuhul vaja täiendavalt soojustada elamu välispiirded ja korrastada ventilatsioon koos soojustagastusega. Sageli tehakse siin vigu.
KredExi 35% toetuse saamiseks on vajalik vähemalt 50% küttekulutuste vähenemine, elamu ventilatsioonisüsteemi üleviimine mehaanilisele ventilatsioonile jne. Kas niisugune kokkuhoid on reaalne? Kindlasti on, kuid ei tohi toimida nii, et ülekantud tähenduses „jätate lahkudes tuled põlema“.
Elamutes, kus on paigaldatud eluruumide kütteks ,,Purmo Air“ radiaatorid ja rakendatud mehaaniline ventilatsioon, üldjuhul nii toimitakse. Selle radiaatoritega on lahendatud tubadesse värske õhu juurdevool, mille suurust kasutaja muuta ei saa. Koos mehaanilise ventilatsiooniga tagatakse ruumides pidev normidekohane õhuvahetus ka siis, kui seda ei ole vaja. Sellega kulutakse välisõhu soojendamiseks 4-5 korda rohkem kütteenergiat kui enne soojussäästu meetmete rakendamist.
Kui elamu välispiirded täiendavalt soojustatakse, on normatiivse ventilatsiooni osa elamu küttebilansis keskmiselt > 50% . Tekib küsimus – kas korteriomanikul on vaja maksta välisõhu soojendamise eest.
Ruume tuleks ventileerida vastavalt vajadusele, ka tühi korter vajab õhuvahetust, kuid tunduvalt väiksemas mahus. Elamu ventilatsiooni ja soojustagastuse projekteerimisel peab arvestama sellega, et elamu õhuvahetuse suurus sõltub elanike vajadusest ning on kütteperioodil väiksem normatiivsest (vt diagrammi). Ruumide optimaalsel ventileerimisel saavutatav energiasääst on märkimisväärne ning ka kooskõlas sisekliima standardi nõuetega õhuvahetuse osas.
Ainult elamute optimaalse ventileerimisega on võimalik saavutada energiakulu vähenemine üle 50%.
Eelpooltoodud arvestades tuleks elamu küttesüsteemi uuendamisel loobuda Purmo Air radiaatorite kasutamisest ning värske õhu andmiseks eluruumidesse kasutada ,,fresh“ torusid. Pealegi osutub Purmo Air radiaatorite kasutamine koos IKASiga valeks kuna radiaatori võimsus sõltub lisaks radiaatori pinna temperatuurile ka radiaatorisse võetava külma õhu kogusest.
Lõpetuseks soovitus elamute renoveerimisprojekti projekteerimise lähteülesande koostajatele – ventilatsioonisüsteemi osas tuleks muuta tüüpseks kujunenud allpool toodud punkti sõnastust:
Projekteerida väljatõmmatavast õhust soojuse tagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonsüsteem lahendada selliselt, et oleks minimeeritud elanikepoolne võimalus projekteeritud ja ehitatud süsteemide tööparameetrite omavoliliseks muutmiseks, mille tagajärjel halveneks hoone sisekliima ja/või saaks kahjustada hoone konstruktsioonid. Süsteemi kavandades pidada silmas, et korteri omanike privaatsus saaks võimalikult vähesel määral häiritud projektijärgsete ehitustööde teostamise ajal.
Selle punkti viimane nõue omanike privaatsuse häirimise kohta on igati õigustatud. Seetõttu ei ole mõistlik korterisiseste õhu reguleerimisseadmete nõude esitamine elamutes. Nende seadmete paigaldamine on kulukas ja korrastatud WCdes ning vannitubades korteriomanikele vastuvõtmatu, korterite soojussäästlikul ventileerimisel (s.o. muutuva õhukogusega) ka tarbetu.
Sammud keskkonna parandamiseks mõeldud laenu saamiseks Eestis
- Programmide ja algatuste uurimine: Esimene samm on uurida olemasolevaid programme ja algatusi Eestis, mis toetavad keskkonnaprojekte. Need võivad olla riiklikud programmid, kohalikud algatused või pangalaenud, mille fookus on jätkusuutlikkus.
- Sidumine finantsasutustega: Pöörduge pankade või finantsasutuste poole, et saada teavet võimalike laenutoodete kohta, mis on mõeldud keskkonnaprojektidele. Rääkige neile oma projektist ja küsige saadavalolevate tingimuste kohta.
- Granttide ja toetuste otsimine: Lisaks laenudele otsige grantte ja toetusi, mis võivad olla saadaval nii riiklike kui ka erakondlike organisatsioonide poolt keskkonnaprojektide toetuseks.
- Äriplaani koostamine: Koostage üksikasjalik äriplaan, mis kirjeldab teie projekti eesmärke, eeliseid ja keskkonnakasusid. See võib aidata veenda finantsasutusi vahendite eraldamise mõttekuses.
- Partnerite ja keskkonnaorganisatsioonide leidmine: Koostöö keskkonnaorganisatsioonide või partneritega võib tugevdada teie taotlust rahastamiseks. See võib samuti suurendada usaldust teie projekti vastu.
- Pöördumine keskkonnafondide poole: Eestis võib eksisteerida keskkonnafonde, mis toetavad keskkonnaprojekte. Kontrollige nende tingimusi ja nõudeid.
- Pöördumine valitsusasutuste poole: Kontrollige võimalusi saada rahastust valitsusasutustelt, mis toetavad keskkonnainitsiatiive.
- Jätkusuutlikkuse standardite järgimine: Esitage üksikasjalik teave selle kohta, kuidas teie projekt vastab jätkusuutlikkuse standarditele ja milliseid keskkonnakasu see toob.
- Konsulteerimine professionaalidega: Kaaluge finants- ja jätkusuutlikkuse valdkonna ekspertidega konsulteerimist, et saada nõuandeid ja tuge.
Enne laenu võtmist on kõige parem tutvuda kõigi turul olevate pakkumistega. Lugege hoolikalt läbi tingimused ja valige parim pakkumine.
Lisateavet saab siit